Professor Birute Klaas-Lang koos kolleegidega on alates õppekeele reformi algusest uurinud lapsevanemate rõõme-muresid seoses eestikeelsele õppele üleminekuga ning vanemate hoiakute muutusi. Vahekokkuvõtte nendib ta, et lahendamist vajavaid probleeme on jätkuvalt palju, küll aga suhtuvad lapsevanemad reformi varasemast rahulikumalt. Uurimistööd ja selle tulemusi tutvustas ta põhjalikult Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professorite konverentsil.
Vanematega on kohtutud mitmekümnel korral erinevates Eesti lasteaedades ja põhikoolides nii Tartus, Tallinnas, Pärnus kui ka Narvas. Hoiakute kaardistamise kõrval on olulisel kohal lapsevanemate ära kuulamine ning muredele lahenduste otsimine. Lahenduste puhul rõhutab projekti meeskond koostöö vajalikkust õpetajate ja lapsevanemate vahel.
Lapsevanemate mured võivad erineda nii piirkonniti kui ka sihtgrupiti. Eestis sündinud lapsevanemad väljendavad enam muret kodukeele ja juurte säilimise pärast. Uussisserändajad on olnud kohalikest altimad eelistama eestikeelseid koole n-ö üleminekukoolidele. Vanemad, kes näevad enda tulevikku Eestis, soovivad, et nende lapsed omandaks eesti keele võimalikult kiiresti ning on valmis lapse eestikeelsesse kooli minekuga seotud raskused läbi tegema.
Lahendamist vajavatest küsimustest rääkides kerkib esile keelekeskkonna teema – seda nii valdavalt venekeelses Ida-Eestis kui ka mujal. On oluline, et laps kuuleks eesti keelt võimalikult palju ja ka väljaspool koolitunde. Omaette teema on eestikeelse huvihariduse kättesaadavus.
Välja tuuakse ka õppematerjalide keerukust – need ei arvesta muu kodukeelega laste vajadustega. Samuti võiks abi olla abiõpetajatest, keda ei jagu piisavalt.
Koostöö olulisusest rääkides rõhutavad uurijad, et lapsevanema esmane kontakt võiks olla õpetaja ning julgustavad muredega esmajoones õpetajate poole pöörduma.
Milles nähakse lahendusi?
Nooremteadur Diana Vender vahendas samadele andmetele tuginedes lahendusvõimalusi. Ettepanekud kõlasid möödunud aasta novembris eestikeelsele õppele ülemineku konverentsil.
Vanemad pakkusid välja, et pinget võiks maha võtta ja usaldust kasvatada avatud koolitunnid, kus vanemad saaksid näha ja kogeda, kuidas eestikeelne õpe toimub.
Vanemate hinnangul on abi nii konsultatsioonidest, õpiabitundidest, pikapäevarühmast kui ka kogupäevakoolist. Samuti toovad vanemad välja arenguvestluste olulisuse.
Oodatakse, et kooli ja kodu suhtlus oleks struktureeritud ja eesmärgistatud, sh soovivad lapsevanemad kontakti ka aineõpetajatega. Soovitakse laste individuaalsete vajaduste märkamist ja arvestamist ning nähakse, et abi võiks olla, kui vanemad saaksid nädala või paari nädala tagant kokkuvõtvat klassipõhist tagasisidet.
Kohtumisi mitmekeelsete laste vanematega on varem läbi viidud uurimisprojekti “Eestikeelsele haridusele üleminek Tartu linnas” raames. Praegu jätkatakse uurimistööd eesti keele ja eesti keele õpetamise uurija-professuuri raames ning üle-eestilises projektis “Mitmekeelse õpilase koostöine toetamine eesti keele oskuse arendamisel: põhikooliõpetajad, lapsevanemad, koolijuhid ja koolipidajad“. Projekt keskendub mitmekeelsete põhikooliõpilaste toetamisele.
