Üleminek lätikeelsele õppele on Eestis toimuvast õppekeelereformist intensiivsem
25.–26. märtsil kohtusid Riias Eesti ja Läti haridusreformide uurijad, poliitikakujundajad, koolijuhid ja õpetajad, et ühisel seminaril teadmisi vahetada ja ülemineku uurimisseisu arutada. Seminar toimus Läti Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuses (LÜHK).
Läti haridusreform näeb ette üleminekut lätikeelsele õppele kolmel kooliaastal (2023./2024. õa-l 1., 4. ja 7. klass; 2024./2025. õa-l lisaks 2., 5. ja 8. klass; 2025./2026. õa-l 3., 6. ja 9. klass), aga ka muid muutusi, näiteks on Lätis võetud suund vene keele õppekavast välja arvamisele, ka võõrkeelena. Kodukeelena saab seda õppida tunniplaani väliselt, siiski kooli ruumides ja omavalitsuste rahalisel toel.
Avalöögi andis innovatsioonikeskuse juht Dace Namsone, kes tutvustas keskuse koolide, õpetajate ja õpilaste vajadustest lähtuvat uurimistegevust. Niiviisi toetab keskus ka parema õpikeskkonna kujundamist. Seejärel andis Riia Tehnikaülikooli professor Sanita Martena ülevaate Läti haridusreformiga seotud rakenduslingvistikauuringutest ning Laura Katkeviča (LÜHKi teadur ja Liepāja kooli direktor) tutvustas veebilahendust, mille abil pakutakse õppijatele paremat sotsiaal-emotsionaalset ja keeletuge. Laura on koostöös kolleegidega arendanud välja äpi prototüübi õpilaste arengu kaardistamiseks ja murede varajaseks märkamiseks. Ta rõhutas kõikide õpetajate vastutust õpilaste keelelise arengu eest.
Läti kolleegide järel said sõna TÜ uurijad. Kõigepealt rääkis Kerttu Rozenvalde üleminekust eestikeelsele õppele ja uurimisprojektist Mitmekeelse õpilase koostöine toetamine eesti keele oskuse arendamisel (MiKo). Seejärel tutvustasid Birute Klaas-Lang ja Diana Vender uuringute tulemusi lapsevanemate hoiakutest õppekeelereformis. Kadri Koreinik kõneles teadusprojektist, milles uurib muuhulgas Narva riigigümnaasiumide õppekava ja -keele valikuid eestikeelsele õppele ülemineku taustal kolme aasta vältel. Laura Howells, USA Princetoni Ülikooli doktorant, tutvustas Eesti nn üleminekukoolide lapsevanematega tehtud kuuluvuse ja identiteediteemalist küsitlusuuringut, millest järeldub, et üleminekureform on suurendanud nende lapsevanemate kokkukuuluvust Eesti ühiskonnaga. Samas on neil tekkinud kahtlused Eesti hariduse kvaliteedi osas.
Lisaks külastati Ķengaragsi linnaosas asuvat Riia 72. keskkooli, kus üleminek lätikeelsele õppele on lõppenud. Uuriti juhtkonna ja õpetajate käest nende haridusreformi elluviimise kogemusi ning külastati ajaloo-, kunsti ja matemaatikatunde. Kuigi õpilaste läti keele oskus erineb, rõhutas koolijuht, et klasse ei komplekteerita keeleoskuse järgi, et mitte suurendada sotsiaalset lõhet parema ja kehvema läti keele oskusega õpilaste vahel. Kool on üks Läti suurimaid, selles õpib 1300 õpilast. Kooli sajakonnast õpetajast on enamik seoses keelenõuete karmistumisega vahetunud. Kooli põhikooli astmetes õpivad valdavalt vene kodukeelega õpilased.
Ühisseminar korraldati MiKo uurimisprojekti (KESA4) raames. Projekti rahastatakse TAT-meetmest (Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi kaasrahastus).
