Anna Verschik: keeleoskus on osa julgeolekust
Anna Verschik kirjutab ERR-i arvamusportaalis keelelise julgeoleku mõistest ning sellest, mis rolli mängib keelelises julgeolekus mitmekeelsus.
Keeleline julgeolek võib tähistada isiklikul tasandil kindlustunnet, et rääkijal on olemas vajalik(ud) keeleoskus(ed), et erinevates keskkondades ja olukordades hakkama saada. Keeleoskus, keelehoiakud ja julgeolek on aga tihedalt seotud ka ühiskondlikul tasandil. Keel on suhtlusvahend, kuid ka identiteedi signaliseerija. Seepärast on keelevalikud tihti suure poliitilise ja ühiskondliku kaaluga.
Eesti kontekstis eeldab keeleline julgeolek ennekõike seda, et eestimaalased on mitmekeelsed. See tähendab ühelt poolt, et avalikus ruumis saavad eesti keelt rääkida kõik – ka need, kes alles õpivad või kelle jaoks eesti keel ei ole emakeel. Teisalt eeldab keeleline julgeolek, et eestlased oskavad mitmesuguseid võõrkeeli. Keeleoskus võimaldab tekitada horisontaalseid sidemeid ning teha end maailmas nähtavaks, kirjutab Verschik. Seejuures on vaja, et oskaksime lisaks suurkeeltele, nagu inglise ja vene keel, ka muid lähemaid ja kaugemaid keeli, kuivõrd igas olukorras ei piisa lingua franca oskusest. Mitmekesine keeleoskus annab küllusliku infovoo ajastul võimaluse tutvuda otse erinevate originaaltekstidega, neid kriitiliselt hinnata ning oma arvamust kujundada. See, kui ühiskonnas on esindatud erinevad keeleprofiilid, võimaldab arendada diplomaatiat, äri- ja kultuurisuhteid, kuid kindlustab ka selle, et kriisiolukorras on meil olemas vajalikud eksperdid, kes aitavad teisi keeli mõista ning tõlkida.
Seejuures võib suur abi olla ka retseptiivsetest ehk passiivsetest oskustest – võimest keelt mõista ka ilma seda ise rääkimata. Selline oskus võib kujuneda näiteks keele puhul, mida oleme kunagi õppinud, kuid mitte eriti aktiivselt kasutanud. Samuti toetab keele mõistmise oskust mõne sugulaskeele oskamine. Näiteks saab norra keele oskaja arvestataval määral aru ka rootsi ja taani keelest ning vene keele oskus aitab mõista ukraina keelt. Retseptiivseid oskusi saab toetada ja arendada, kui teadlikult sugulaskeelte sarnasusi ja erinevusi õpetada.
Loe täisteksti ERR-i arvamusportaalist.
