Humanitaarteaduste aastakonverentsil räägiti mitmekeelsusest mitme nurga alt

8.-10. aprillil toimus Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikoolis järjekorras teine Eesti humanitaarteaduste aastakonverents. Kolme konverentsipäeva jooksul said ligi 550 konverentsilist osa mitmekülgsetest ettekandepaneelidest, kus eri distsipliinide esinejad arutlesid humanitaaria võimaluste ja ülesannete üle ning tutvustasid uusimaid uurimistulemusi. Eriliselt tõsteti esile inter- ja transdistsiplinaarseid lähenemisi ja koostöövõimalusi eri uurimisalade vahel.

Mitmekeelsuse keskuse osalusel toimus paneel “Mitmekeelsus ja keeleõpe muutuvas maailmas”, milles oma tööd tutvustasid kuus uurijat Tartu ja Tallinna ülikoolidest. Kõikide ettekannete kokkuvõtted on kättesaadavad konverentsi kodulehel.

Ülle Türk Tartu ülikoolist rääkis õpetajate hoiakutest mitmekeelsuse ja -kultuurilisuse suhtes. Mujal maailmas tehtud uuringutes on leitud, et õpetajatele meeldib mitmekeelse pedagoogika lähenemine ning paljud tahaksid oma õpilaste mitmekeelset ja -kultuurilist pädevust tunnis ressursina ära kasutada, kuid tihtipeale takistab seda õppematerjalide ja ettevalmistusaja vähesus, samuti haridussüsteemide jäikus ning tõrjuvad hoiakud ühiskonnas. Suvel läbi viidavas uuringus selgub, kuidas suhtuvad mitmekeelsesse pedagoogikasse Eesti võõrkeeleõpetajad.

Anette Tammiste Tartu ülikoolist tegi kokkuvõtte Eesti võõrkeeleõpetajatele suunatud veebiküsitluse tulemustest. Üle 200 osaleja vastustest selgus, et Eesti võõrkeeleõpetajad näevad mitmekeelsust esmajoones kasuliku pädevusena, mida omandada, kuid vähemal määral dünaamilise ja areneva osana õpilaste identiteedist.

Kristel Algvere Tartu ülikoolist tutvustas õpetajate hoiakuid teise nurga alt, analüüsides seda, kuidas suhtuvad noorte mitmekeelsusesse eesti keele (emakeelena) õpetajad. Süvaintervjuude käigus emakeeleõpetajatega selgus, et enim tegi õpetajatele muret noorte inglise keele kasutus. Kui võõrkeeleõpetajate vaates on kõrge inglise keele pädevus pigem tugevus, siis eesti keele õpetajate jaoks on see muutunud probleemiks, mis mõjutab noorte eesti keele kasutust.

Natalja Zagura Tartu ülikoolist avas õpilaste endi vaadet võõrkeeleõppele. Tartu gümnaasiumiõpilastega tehtud intervjuudest selgus, et noored hindavad ja väärtustavad mitme keele oskust. Noortel on eriti suur motivatsioon õppida inglise keelt (A-võõrkeelt), kuna neil on palju võimalusi keelt tähendusrikkalt ja oma huvide kohaselt kasutada ka väljaspool keeletunde. B-võõrkeele õppes varieerus motivatsioon enam, sõltudes sellest, kuivõrd kasutatakse keelt väljaspool koolitunde.

Merilyn Meristo Tallinna ülikoolist esitles süsteemset kirjandusülevaadet tegevusuuringuna sooritatud lõputöödest Eesti ülikoolide võõrkeeleõppe magistriõppekavadel. Lõputööna läbi viidud tegevusuuringud pakuvad alustavatele õpetajatele praktilist võimalust otsida lahendusi enda töös esilekerkivatele probleemidele. Ülevaate tulemused pakuvad väärtuslikku sissevaadet võõrkeeleõpetajatele töös aktuaalsetesse probleemidesse ja toimivatesse lahendustesse.

Paneeli lõpetas Merike Jürna Tartu ülikoolist, kes tutvustas varjuna kaasas käimist ühe võimaliku uurimismeetodina mitmekeelse kogemuse uurimiseks. Tema uurimistöö keskendub Tartu ja Kopenhaageni ülikoolide välistöötajate keelevalikutele. Varjuna kaasas käimise, intervjuude ja küsitluste kaudu avab ta välistöötajate vaadet ülikoolikeskkonnale ühelt poolt rahvusülikooli ja teisalt rahvusvahelise ülikoolina.

Lisaks mitmekeelsuse ja keeleõppe paneelile avati mitmekeelsuse teemasid ka mitmes muus paneelis. Näiteks tutvustas Helen Plado lõunaeestikeelsete perede keelevalikuid paneelis “Lõunaeesti maailmad”. Rebekka Lotman ja Saara Lotta Linno tutvustasid mitmekeelsuse avaldumist 21. sajandi Eesti noorteluules ning räpptekstides paneelis “Noorte hääled Eesti luules: platvormid, poeetikad, maailmapildid”.

Kõigi ettekannete abstraktidega saab tutvuda ning plenaarettekandeid järele vaadata EHAK 2026 kodulehel.