Anna Branets: suhtlemise juures ei ole kõige tähtsam mitte keeleoskus ise, vaid motivatsioon

29. jaanuaril kaitses Anna Branets doktoritöö „Mediated Receptive Multilingualism: Factors of Success in Facilitation of Language Learning“ („Vahendatud retseptiivne mitmekeelsus: edutegurid keeleõppe soodustamisel“). Anna kaitses töö Groningeni ülikoolis ning teenis sellega doktorikraadi nii Tartu kui ka Groningeni ülikoolist.

Anna huvi mitmekeelsuse vastu lähtub isiklikust kogemusest: ta on üles kasvanud ukraina, vene ja kahe keele vahekuju suržõku keskel. Lisaks on Anna pikalt elanud Eestis ning leiab, et siinne mitmekeelne ühiskond pakub huvitavat uurimismaterjali. Anna uurimistöö keskmes on vahendatud mitmekeelsus ehk oskus saada aru enda jaoks võõrast keelest mõne muu keele oskuse kaudu. Doktoritöö uuringud võtab ta ise kokku nii:

“Doktoritöö uurib, kuidas on võimalik üksteist mõista, kui kaasvestlejad räägivad keeli, mis pole omavahel suguluses. Töö keskendub vahendatud retseptiivsele mitmekeelsusele (RM) – olukorrale, kus arusaamist toetab kolmas keel, mis on ühe vestluskeele sugulaskeel. Uurimuses vaadeldakse, kuidas eesti keelt emakeelena kõnelejad mõistavad ukraina keelt vene keele vahendusel. Vene keel ja ukraina keel on lähedased sugulaskeeled; paljud eestlased oskavad vene keelt, mistõttu sobib see hästi vahendavaks keeleks. Samuti analüüsitakse suhtlust eesti ja ukraina keelt emakeelena kõnelejate vahel, kus mõlemad pooled kasutasid suhtlemisel oma emakeelt. Töös uuritakse, kuidas selline mõistmine toimib nii kirjalike tekstide lugemisel kui ka vahetus suhtluses ning millised tegurid seda mõistmist toetavad või takistavad.

Katsed viidi läbi nii enne kui ka pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. See võimaldas jälgida sotsiolingvistilisi muutusi Eestis elavas Ukraina kogukonnas. Uurimus ühendab mitmeid uurimismeetodeid, sealhulgas küsimustikke, vene keele oskuse teste, ukrainakeelsete kirjalike ja suuliste materjalide mõistmist, osalejate enesekirjeldusi, keelehoiakute mõõtmist ning suhtlusülesandeid. Koos annavad need meetodid selge ülevaate sellest, kuidas vahendatud RM tegelikes olukordades toimib.

Tulemused näitavad, et vahendatud RM toetab edukalt mõistmist ja suhtlemist väga erinevate keelte kõnelejate vahel. Arusaamist mõjutavad nii keelelised kui keelevälised tegurid. Olulist rolli mängib vene keele oskus ning vene ja ukraina keele tajutud ja tegelik sarnasus, aga ka vene keele keskkonna kogemus, kontekst, õppimisvõime, keelehoiakud, mitmekeelse suhtluse kogemus, metakeeleline teadlikkus ja üldised teadmised. Kokkuvõttes näitavad tulemused, et vahendatud RM toetab järkjärgulist õppimist ning aitab kaasa mitmekeelse pädevuse kujunemisele.”

Doktoritöö põnevamate leidude ning Anna isikliku kogemuse kohta saab pikemalt lugeda ajakirjast Universitas Tartuensis.