Pilt: Pexels
Piret Baird: keelte segamine ei ole märk lapse segadusest
2025. aasta oktoobris kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Piret Baird oma doktoritöö teemal “Early Estonian-English bilingualism: Enhancing communicative competence” (eesti keeles „Eesti-inglise varajane kakskeelsus: kommunikatiivsuse arenemine“).
Doktoritöös jälgis Baird pikaajaliselt ühe eesti-inglise kakskeelse lapse keelekasutust, pöörates eriti tähelepanu just koodivahetusele ehk nähtusele, kus inimene kasutab ühe lausungi piires kahest või enama keele elemente. Uurimuses keskenduti eesti ja inglise keele segamisele lausesiseselt.
Uurimistulemustest nähtus, et koodvahetus on paljude kakskeelsete laste jaoks normaalne arenguetapp ning kõige enam esines koodivahetust uuritava lapse repertuaaris siis, kui ta oli umbes kahe ja poole aastane. Vanemaks saades hakkas koodivahetuse osakaal seevastu märgatavalt vähenema. See näitab aga, et vanuse kasvades vähenes lapse vajadus keeli segada, sest tema mõlema keele oskus paranes. Samuti tuli tööst välja, et koodivahetus peegeldab lapse keelelist võimekust. Seda kinnitas asjaolu, et mitmekeelsed lausungid, mis sisaldasid koodivahetust, olid pikemad ja ülesehituselt keerukamad kui laused, mis olid ainult ükskeelsed.
Olulisel kohal on lapse keelearengus tema keeleline sisend, sh sisendi hulk, kvaliteet ja keeleline tasakaal. Kuuldud keelaines aitab tal parendada oma keeleoskust. Samas keelte tasakaal igapäevases sisendis ei välista seda, et laps võib mingil hetkel hakata ühte keelt eelistama teisele. Sellises olukorras tasub vastava keele sisendi pakkumisega jätkata ning võimalusel mitmekesistada (nt lugeda raamatuid, kuulata muusikat jpm).
Lähemalt saab doktoritöö tulemuste kohta lugeda eesti keeles ERR Novaatorist ja ajakirjast Pere ja Kodu, inglise keeles Kanada eestlaste ajalehes Eesti Elu. Piret Baird osales ka 2025. aastal konkursi “Teadus 3 minutiga” finaal-galal – tema etteastet saab järgida siit ja loengul põhinevat artiklit saab lugeda siit.
