Pilt: Tallinna Tuule Lasteaed (Õpetajate Leht)
Sofia Lutter: kakskeelse lapse kasvatamine on pidev tasakaalu hoidmise protsess
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ajaveebis ilmuvad sel nädalal mitmekeelsete üliõpilaste kogemuslood. Esimeses blogipostituses avab instituudi vilistlane ja psühholoogia üliõpilane Sofia Lutter oma kogemusi kakskeelse lapse kasvatamisest, tuues muuhulgas välja näiteid tegevustest, millega ta arendas oma lapse eesti ja vene keele oskust.
“Ehkki enam ei ole venekeelsetel lapsevanematel võimalik lasteasutuse õppekeelt valida, tunnevad paljud neist siiani muret: kas laps suudab omandada eesti keele ja samal ajal säilitada vene keele? Kas keelekeskkonna muutus ei too kaasa segadust ja arengupeetust?” Just nende küsimustega seisis silmitsi ka Sofia Lutter, kui mõned aastad tagasi sündis tema tütar. Laps kasvas üles kakskeelses keskkonnas – esialgu näis, et piisab sellest, kui ema kaudu kuulis laps vene keelt ja eesti keelt tõi sisse ümbritsev keskkond. “Kuid mida vanemaks ta sai, seda rohkem pidin teadlikult otsima viise, kuidas tagada mõlema keele areng ning leida tasakaal nende vahel.”
Blogipostituses tutvustab Sofia Lutter oma lapse keelearengut. Kui esimesed 1,5 aastat kuulis laps peamiselt vene keelt, siis eestikeelne lastehoid tõi kaasa ka eesti keele. Lastehoius olles arenes märgatavalt just vene keele oskus; eesti keelest arusaamine oli tal küll hea, kuid ta kohati häbenes selles keeles rääkida. Olulist mõju keelearengule avaldasid just rühmakaaslased. Sofia Lutter hinnangul muutus olukord siis, kui muutus selle koosseis – rühma tuli vene keelt mitteoskav õpetaja ja paar Ukraina päritolu eesti keelt mitteoskavat last. “Lea sai üsna varsti aru oma eelisest: tema oskab mõlemat keelt ja saab oma uutele tuttavatele abiks olla. “Õpetamise“ kogemus andis talle kindlustunnet ja sellega kaasnes üsna kiire eesti keele oskuse areng.”
Peagi seisti silmitsi uue väljakutsega, kui 4-aastane tütar oli koju tulles öelnud: “Ma ei taha enam vene keeles rääkida, miks me ei võiks ka kodus eesti keeles rääkida?“ Koos sellega märkas Sofia Lutter, et kui esialgu püüti leida viise, kuidas lapsel hakkaks arenema eesti keele oskus, siis lapse vanemaks saamisel tuli hakata mõtlema, kuidas säilitada tema kodukeel. See aga kinnitab, et kakskeelse lapse kasvatamine tähendab pidevat tasakaalu leidmist ning keelearengu eri etappides tuleb rakendada erinevaid strateegiaid. “Aga kõige olulisem on siinjuures [—] vanemate positiivne suhtumine mitmekeelsusse ja mõlemasse keelde,” kirjutab ta. “Kakskeelsus suurendab ka lapse huvi keelte vastu.”
Postituse tervikteksti saab lugeda siit.
