Teadusseminar pakkus mitmekülgset vaadet üleminekule
21.-22. oktoobril korraldasid EKI Keelesammu programm ning mitmekeelsuse keskus Tartus teadusseminari “Sama üleminek, eri vaatenurgad”. Konverents tõi kokku keele-, haridus- ja ühiskonnateadlased, et heita pilk haridusliku ülemineku kulgemisele, jagada ideid ja kogemusi ning seada ühiseid sihte tulevikuks.
Ühe olulise teemaploki moodustasid Keelesammu teadusuuringud, mille käigus uuritakse õpetajate käekäiku ning vajadusi haridusliku ülemineku keskel. Merilyn Meristo* tutvustas uuringutulemusi õpetajate enesetõhususest LAK-õppes: millised kogemused, oskused jm faktorid toetavad õpetaja hakkamasaamist ja professionaalsust lõimitud aine- ja keeleõpet läbi viies. Reili Argus, Kristiina Bernhardt ja Katri Pajusalu rääkisid lähemalt ka äsja alanud uurimisprojektist*, mis süveneb ainekeeleoskuse arendamise küsimustesse. Uuring algas õpetajate vajaduste kaardistamisega, kavas on ka sekkumisuuring õpilaste eestikeelse ainekeeloskuse arendamiseks ajaloo ja loodusõpetuse õppes. Lisaks valmivad õppematerjalid nii õpilastele kui õpetajatele.
Ainekeeleoskus sisaldab igale õppeainele omaseid termineid ja keelekasutustavasid. Ainespetsiifilised mõisted on üldjuhul uus sõnavara nii eesti emakeelega kui ka E2 õpilaste jaoks. Lisaks sõnavarale tuleb eri õppeainetes tutvuda ka eri tüüpi tekstidega ja eri viisidel loodud teadmistega. Nii näiteks nõuab ajalootekstide lugemine rohkem aruteluoskust ja võimet vaadelda sama sündmust eri vaatenurkadest, samas kui füüsika- või bioloogiatekstid eeldavad tutvust empiirilise uurimismeetodi põhimõtetega. Ainekeeleoskusest rääkis ka Jenni Marjokorpi Helsingi Ülikoolist, kes tutvustas veebiplatvormi Valu. Platvorm aitab mängulisel ja õpilasesõbralikul moel arendada põhikooliõpilaste ainekeeleoskust ning pakub õpetajatele võimalust lapse keeleoskuse arengut dünaamiliselt hinnata. Kõigile Soome koolidele kättesaadava platvormi abil saavad õpetajad toetada laste ajaloo-, matemaatika- ning soome keele erialasõnavara arengut.
Lisaks keeleoskuse ja hariduse uuringutele pakkusid laiemat tausta üleminekule ühiskonnateadlaste ettekanded. Triin Vihalemm Tartu Ülikoolist tutvustas uuringut Ida-Virumaa elanike käekäigu ja eluga rahulolu kohta. Küsitlusest selgus, et õpetajad on eluga Ida-Virumaal rahul enam kui keskmine vastaja. Seejuures olid noored vastajad tuleviku ning enda sotsiaalmajanduslike väljavaadete pärast isegi rohkem mures kui keskealised vastajad. Noorte mure tuleviku pärast tuli esile ka TÜ Narva kolledži kaasprofessor Andu Rämmeri ettekandes. Mitme rahvaküsitluse tulemusi kõrvutades selgub, et üks haavatamaid gruppe on 18-25-aastased noored, kes on kooli lõpetanud enne hariduslikku üleminekut, kuid peavad oma tööelu ja edasisi õpinguid planeerima reformist mõjutatud haridus- ja majandusmaastikul. Haridusmaastikule pakkus laiemat vaadet ka Triin Lauri Tallinna Ülikoolist, kes andis ülevaate lapsevanemate koolivalikutest ning uuris, kuidas suhestub hariduslik üleminek juba varem välja kujunenud sotsiaalmajanduslike kihistustega. Huvitavaid võrdlusi pakkus ka Krista Jaakson, kes tõi oma ettekandes näiteid organisatsioonikultuurist ja selle muutustest ärimaailmas.
Õppetööks pakkus värsket inspiratsiooni Glasgow’ Ülikooli haridusteaduse lektor Dobrochna Futro, kes tutvustas oma loengu ja töötoa kaudu põimkeelsuse ja kunsti kokkupuutepunkte. Põimkeelsuse (ingl k translanguaging) mõistet kasutatakse keeleteadus selleks, et vaadelda suhtluse ja teadmiste loome protsessi ilma, et selles oleks vaja tõmmata rangeid piirjooni eri keelte vahel. Põimkeelne pedagoogika lähtub tõekspidamisest, et kõik keeled, mida õppur oskab, on väärtuslik ressurss, mida kasutada nii uute keelte kui ka aineteadmiste omandamiseks. Mõnikord näeb põimkeelsus õppetöös välja väga lihtne – näiteks selgitab õpetaja ülesannet eesti keeles, õpilased arutavad rühmatöö ajal ülesannet vene keeles ning vormistavad oma ülesande üheskoos eesti keeles. Kunstiline eneseväljendus on sarnane keeleoskusele, pakkudes samuti võimalusi suhtluseks ja teadmiste loomiseks, ning võimaldades väljendada ka seda, mida keeleliste vahenditega väljendada ei saa. Seepärast sobivad loomingulised meetodid hästi nii õppe- kui uurimistöös kasutamiseks.
Seminaril tutvustati ka hiljuti valminud tööriistu õpetajate ja tugispetsialistide töö toetamiseks. Rakvere Vabaduse Kooli õpetaja Enel Suutre tutvustas oma magistritöö uuringut, mille käigus valmis kaasava ja keeleteadliku õppe vaatlusvorm tunnivaatlusteks ja õpetajale kollegiaalse tagasiside andmiseks. Adele Vaks tutvustas kakskeelsete laste keeleoskuste hindamise testikomplekti KaLaKe ning andis normimisuuringuks kogutud andmete põhjal ülevaate kakskeelsete koolieelikute sõnavara- ja grammatikaoskustest. Eesti Keele Instituudi teadlased tegid sissevaate ka kahte algavasse projekti: Heete Sahkai rääkis eesti keele häälduse õpetamisest ja hindamisest ning Kärt Roomäe tutvustas keelelise ligipääsetavuse mõistet ning uut projekti, mille eesmärgiks on ametkondade jagatav info teha ligipääsetavamaks just täiskasvanud E2 õppijatele.
Tihe päevakava jättis aega ka sisukatele aruteludele ettekannete vahel ja järel. Üksteise tööga tutvudes leiti ka ühiseid uurimishuve, koostöövõimalusi ja indu edasiminekuks. Aitäh kõigile esinejatele, korraldajatele ja osalenutele!
*Projekte “Eesti keele õppimise ja eestikeelse aineõppe toetamine: sekkumisuuring õppijate suhtlemis-, lugemisoskuse ja motivatsiooni arendamiseks” ning “Mitmekeelse õpilase koostöine toetamine eesti keele oskuse arendamisel: põhikooliõpetajad, lapsevanemad, koolijuhid ja koolipidajad” rahastatakse “Eesti keele õppe ja keeleõppe arendamise” ehk Keelesammu programmist, mida kaasrahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Liit.
